Sõnastik

Fond ei maksa tulu välja, vaid reinvesteerib selle automaatselt. Seetõttu tõuseb hind. Vastand on tulu väljamaksev fond.

See säästab vaeva ja tagab liitintressi efekti, sest ka reinvesteeritud tulu teenib edasi intressi. Maksustamise mõttes ei tähenda akumuleeriv aga automaatselt „maksuvaba kuni müügini“ – näiteks Saksamaal maksustatakse igal aastal nn eeldatavat tulu (Vorabpauschale). Kui soovid regulaarseid väljamakseid, vali tulu väljamaksev variant; A41BTT aluseks oleval fondil on olemas ka tulu väljamaksev osakuklass oma ISIN-iga. Mis kehtib sinu riigis, loe jaotisest Maksud.

Väärtpaberid, mida swap-ETF tegelikult hoiab. A41BTT puhul koosnevad need põhiteabe dokumendi järgi vähemalt 75 % ulatuses EMP ettevõtete aktsiatest. Nende tootlus vahetatakse swapi kaudu indeksi tootluse vastu.

Asendusportfell on omamoodi swapi pant. Olenevalt fondist koosneb see väga erinevatest väärtpaberitest, näiteks aktsiate asemel võlakirjadest; mida fond täpselt hoiab, on kirjas tema fondidokumentides. Tavaolukorras pole koosseis oluline, sest swap tasandab selle tootluse. Oluliseks muutub see alles siis, kui swapi vastaspool jääb maksejõuetuks: siis hoiab fond neid väärtpabereid ja nende hind võib kuni olukorra lahendamiseni kõikuda. Ajakohase koosseisu avaldab BNP Paribas Asset Management.

Üks sajandik protsendipunktist: 100 baaspunkti on 1 protsendipunkt. 8,5 baaspunkti suurune lisa vastab seega 0,085 protsendipunktile.

Baaspunktidega on väikeseid intressierinevusi lihtne võrrelda, ilma et peaks komakohtadega žongleerima. Näide: DBX0AN-i indeks kajastab €STR-i pluss 8,5 baaspunkti – kui €STR on 2,40 %, teeb see 2,485 %. Ka EKP intressiotsuseid väljendatakse sageli baaspunktides: 25 baaspunkti suurune tõus viib baasintressi näiteks 2,25 %-lt 2,50 %-le. Sama kehtib kulude kohta – 0,10 % TER on 10 baaspunkti aastas.

Intressimäär, millega pangad saavad üleliigset raha Euroopa Keskpangas hoida. €STR on tavaliselt sellest veidi madalam ja liigub sellega peaaegu käsikäes.

See on üks EKP kolmest baasintressimäärast ja tänapäeval neist kõige olulisem, sest see moodustab rahaturu alampiiri: peaaegu ükski pank ei laena raha üleöö märgatavalt odavamalt, kui ta EKP-st saaks. EKP nõukogu otsustab baasintresside üle umbes iga kuue nädala järel; uued määrad hakkavad enamasti kehtima järgmise nädala kolmapäeval. Kui nõukogu hoiustamismäära tõstab, tõuseb alates sellest päevast ka €STR – ja koos sellega A41BTT tootlus. Kui nõukogu määra langetab, juhtub vastupidi.

Börsil kaubeldav indeksifond. ETF järgib indeksit ning seda saab börsil osta ja müüa nagu aktsiat – tavaliselt tunduvalt odavamalt kui aktiivselt juhitud fonde.

Kuna ETF-is ei tee keegi pidevalt investeerimisotsuseid, vaid fond järgib kindlat reeglit, püsivad kulud madalad. Kaubeldakse pidevalt uuenevate hindadega, näiteks Xetras. Lisaks aktsia-ETF-idele on olemas ETF-id, mis järgivad võlakirju, toorainet või – nagu A41BTT – intressimäärasid. ELis on ETF-id enamasti UCITS-fondid ja nende vara on seega lahusvara.

Seadusjärgne kaitse pangahoiustele, näiteks hoiuarvel olevale rahale, ELis kuni 100 000 euroni kliendi ja panga kohta. ETF-idele see ei laiene – nende vara on aga kaitstud lahusvarana.

Kui pank peaks pankrotti minema, hüvitatakse raha tavaliselt seitsme tööpäeva jooksul. Kaitstud on hoiuarved, tähtajalised hoiused ja arvelduskontod; väärtpaberid seda kaitset ei vaja, sest need ei kuulu niikuinii panga varade hulka. Kui saad maaklerilt vabale rahale intressi, kontrolli, millises pangas raha tegelikult on ja kas osa sellest on paigutatud rahaturufondidesse. Lähemalt võrdluses A41BTT või intress vabale rahale?

Väärtpaberi tunnuskoodid. ISIN (LU3025345516) kehtib rahvusvaheliselt, WKN (A41BTT) Saksamaal. Kummagagi leiad ETF-i iga maakleri juurest.

ISIN on 12-kohaline ja algab fondi asukohariigi tähisega – „LU“ tähendab Luksemburgi. Lisaks on olemas börsitähised, mis erinevad kauplemiskohati: Xetras EDEG, Pariisis ja Milanos CASHE, Londonis CSGB ja CSHE. Tähelepanu: sama fondi tulu väljamaksval osakuklassil on oma ISIN – kontrolli ostes koodi seega hoolikalt.

Fondi vara on juriidiliselt fondivalitseja varast lahus. Kui fondivalitseja läheb pankrotti, kuulub fondi vara endiselt investoritele.

Konkreetselt hoiab fondi vara depositoorium – A41BTT puhul BNP Paribas Luksemburgis. Juriidiliselt on A41BTT Luksemburgi investeerimisühingu (SICAV) allfond; vara hoitakse siiski fondivalitseja varast eraldi. Sarnane kehtib sinu väärtpaberikonto kohta: isegi kui sinu maakler muutub maksejõuetuks, jäävad ETF-i osakud sinu omandiks ja need kantakse üle teisele väärtpaberikontole. See on teistsugune kaitse kui hoiuarve hoiuste tagamine: sellel pole ülempiiri, kuid see ei kaitse hinnalanguse eest.

Ostu- või müügiorder kindlaks määratud kõrgeima või madalaima hinnaga. See täidetakse ainult siis, kui hind jõuab limiidini, ja kaitseb nii ootamatute hinnahüpete eest.

Ilma limiidita täidetakse sinu order järgmise saadaoleva hinnaga – enamasti probleemideta, kuid hõreda kauplemise korral või vahetult pärast börsi avanemist mõnikord halva hinnaga. A41BTT puhul piisab, kui sead limiidi veidi üle praeguse müügipakkumise (ask); siis täidetakse order tavaliselt kohe. Enamiku maaklerite juures ei maksa limiit midagi lisaks. Kui limiit kehtib ainult üheks päevaks, aegub order, kui seda ei täideta.

Ostupakkumine (bid) on hind, millega saad müüa, müügipakkumine (ask) hind, millega saad osta. Nende vahe on spread.

Mõlemad hinnad paneb tavaliselt paika turutegija, kes ostab osakuid ostupakkumise hinnaga ja müüb neid veidi kõrgema müügipakkumise hinnaga. Limiitorderiga määrad, millist hinda oled valmis maksimaalselt maksma või soovid vähemalt saada. A41BTT puhul erinevad need kaks hinda Xetra põhikauplemisajal tavaliselt vaid mõne sajandiku protsendi võrra; väljaspool seda aega võib vahe olla märksa suurem.

Seadusega nõutud lühidokument investeerimistoote kulude, riskide ja tootlusstsenaariumide kohta. Koos prospektiga on see ostu siduv alus.

Inglise keeles nimetatakse seda Key Information Document (KID). See on kogu ELis ühesuguse ülesehitusega ja kõige rohkem kolm lehekülge pikk, et eri pakkujate tooteid saaks omavahel võrrelda. Sinu maakler peab selle sulle enne esimest ostu kättesaadavaks tegema. A41BTT põhiteabe dokumendi leiad BNP Paribas Asset Managementi veebilehelt – see on ka paljude sellel lehel esitatud andmete allikas.

ETF, mis järgib väga lühiajalisi intressimäärasid, näiteks €STR-i. Selle väärtus peaaegu ei kõigu ja see sobib raha lühiajaliseks parkimiseks – sarnaselt hoiuarvega.

Aktsiate või pika tähtajaga võlakirjade asemel investeerivad rahaturu-ETF-id väga lühiajaliselt – enamasti järgivad nad €STR-i või hoiavad lühikese tähtajaga riigivõlakirju. Seetõttu tõuseb nende hind peaaegu sirgjooneliselt. Need sobivad rahale, mida vajad lähikuudel või mis ootab sobivat võimalust, mitte pikaajaliseks vara kasvatamiseks. Hoiuste tagamine neile ei laiene, kuid lahusvarana on nende vara pakkuja varast eraldatud. Ülevaate A41BTT alternatiividest leiad rahaturu-ETF-ide võrdlusest.

Põhiteabe dokumendi koondriskinäitaja (Summary Risk Indicator) skaalal 1 (madal risk) kuni 7 (kõrge risk). A41BTT on liigitatud 1. riskiklassi.

SRI ühendab tururiski – kui tugevalt hind kõigub – ja krediidiriski ehk selle, kas maksed võivad jääda tegemata. Klass 1 tähendab väga väikest kõikumist, klass 7 väga suurt; tüüpilised aktsia-ETF-id on klassis 4 või 5. Oluline: SRI ei kajasta kõiki riske. A41BTT põhiteabe dokument nimetab lisaks eraldi vastaspoole riski ja tuletisinstrumentide riski – lähemalt jaotises Turvalisus.

Müügi- ja ostupakkumise vahe. See on iga börsitehingu varjatud kulu ja A41BTT-suguste likviidsete ETF-ide puhul väga väike.

Spread ei ilmu sinu tehinguteatisele tasuna, kuid mõjub täpselt samamoodi: kui ostad ja kohe uuesti müüd, kaotad täpselt selle vahe. 0,03 % spreadi ja 10 000 € puhul teeb see 3 €. Kõige kitsam on spread siis, kui kaubeldakse palju – A41BTT puhul Xetra kauplemisajal. Rahaturu-ETF-i puhul on spread eriti oluline, sest päevane tootlus on väike ja spread on tagasi teenitud alles mõne päeva pärast. Kui kaua see sinu summa puhul aega võtab, näitab tasuvuskalkulaator.

Viiteintressimäär, mida euroala pangad maksavad tagatiseta üleöölaenude eest. EKP arvutab selle igal tööpäeval suurte pankade esitatud andmete põhjal. A41BTT järgib seda määra – vaata lähemalt lehelt €STR.

EKP avaldab €STR-i alates 2019. aasta oktoobrist; see asendas varasema viiteintressimäära EONIA, mille avaldamine lõpetati 2022. aasta alguses. Aluseks on üleööraha, mida umbes 50 suurt panka laenavad teistelt pankadelt, fondidelt, kindlustusandjatelt ja muudelt finantsettevõtetelt; EKP jätab välja mahu ülemised ja alumised 25 % ning arvutab ülejäänu põhjal kaalutud keskmise. Sinu kui investori jaoks on see madala riskiga raha mõõdupuu: kui €STR on 2,4 %, teenib rahaturu-ETF enne kulusid umbes nii palju. A41BTT on praegu sellest veidi kõrgemal, sest tema swapipartnerid maksavad lisamarginaali – see ei ole aga garanteeritud. Mida see eurodes tähendab, näitab intressikalkulaator.

Fondi ja panga vaheline vahetusleping: fond annab ära oma asendusportfelli tootluse ja saab selle eest indeksi tootluse.

A41BTT puhul tähendab see konkreetselt järgmist: kui asendusportfelli aktsiad tõusevad, annab fond kasumi pangale; kui need langevad, hüvitab pank kahjumi. Nii jääb sulle €STR-i tootlus – praegu isegi veidi rohkem, sest pangad maksavad vahetuse eest lisamarginaali, mis ei ole aga garanteeritud. Et lahtine nõue panga vastu liiga suureks ei kasvaks, lähtestatakse swap regulaarselt. Kuidas see kõik koos toimib, näitab joonis lehel Turvalisus.

Kindla summa automaatne ja regulaarne investeerimine, näiteks kord kuus. Paljud maaklerid täidavad ETF-i säästuplaane tasuta.

Määrad ühe korra summa ja sageduse – näiteks 100 € iga kuu alguses – ja maakler ostab automaatselt osakuid, sageli ka nende murdosi. Aktsia-ETF-ide puhul on peamine keskmistamise efekt, A41BTT-sarnase rahaturu-ETF-i puhul pigem mugavus, näiteks finantspuhvri kogumisel. Mis sinu säästumaksest saab ja kus A41BTT-d säästuplaanina pakutakse, näitab leht Säästuplaan.

Fond ei osta indeksi koostisosi otse, vaid saab indeksi tootluse pangaga sõlmitud swapi kaudu. Vastand on füüsiline replikatsioon. Lähemalt jaotises Turvalisus.

Tagatiseks hoiab fond oma väärtpaberiportfelli, nn asendusportfelli. Selliste intressiindeksite puhul nagu €STR on see kõige praktilisem lahendus, sest pankadevahelisi üleöölaene ei saa fond otse osta. Eelis: indeksit järgitakse väga täpselt – kui swapipartnerid maksavad lisamarginaali, nagu praegu A41BTT puhul, on fond isegi indeksist kõrgemal. Puudus: tekib vastaspoole risk panga suhtes, mis on UCITS-fondide puhul seadusega piiratud.

Total Expense Ratio: fondi aastased kulud protsendina fondi varast. Need arvestatakse fondist pidevalt maha ja sisalduvad juba hinnas. A41BTT puhul on need 0,10 % aastas.

TER hõlmab muu hulgas haldus-, hoidmis- ja indeksilitsentsi kulusid, kuid mitte sinu maakleri kulusid, näiteks tehingutasusid. 10 000 € ja 0,10 % TER-i puhul teeb see umbes 10 € aastas. Kuna rahaturu-ETF-id teenivad vaid mõne protsendi, moodustab TER siin tootlusest suurema osa kui aktsia-ETF-ide puhul. Võrdlemine tasub end ära: kõige soodsamad €STR-i ETF-id maksavad 0,05 % – vaata lähemalt rahaturu-ETF-ide võrdlusest.

Fondi tegeliku tootluse erinevus indeksi tootlusest teatud perioodi jooksul. See näitab, mida ETF lõppkokkuvõttes tegelikult maksab, ja on sageli informatiivsem kui TER.

TER on vaid osa tõest: swapi kulud, väärtpaberite laenamisest saadav tulu või maksumõjud võivad tegelikku tootlust lisaks vähendada või parandada. Jälgimiserinevust mõõdetakse enamasti kalendriaasta kohta. Kui see on −0,10 %, maksab ETF lõppkokkuvõttes täpselt oma TER-i jagu; kui vahe on väiksem või koguni positiivne, töötab fond tõhusamalt. Ausaks võrdluseks on vaja mitme aasta andmeid – 2025. aasta juunis asutatud A41BTT puhul pole see veel võimalik.

Turuosaline, kes pakub pidevalt ostu- ja müügihindu ning tagab nii likviidsuse. A41BTT puhul teeb seda muu hulgas BNP Paribas Arbitrage.

Enamasti on need pangad või kauplemisettevõtted, kes on selleks börsi ees kohustuse võtnud. Nii saad kaubelda igal ajal, isegi kui keegi teine parasjagu ei osta ega müü. Nende teenistus on spread. ETF-ide puhul lähtuvad hinnad fondi vara väärtusest, seetõttu erinevad need õiglasest väärtusest vaevu. Mida rohkem turutegijaid ETF-i teenindab, seda kitsamad on tavaliselt spreadid.

ELi investeerimisfondide reeglistik, mis seab ranged nõuded hajutamisele, riskidele ja läbipaistvusele. A41BTT on UCITS-ETF.

UCITS tähendab „Undertakings for Collective Investment in Transferable Securities“, eesti keeles eurofond. See ELi direktiiv reguleerib muu hulgas, kui laialt peab fond oma investeeringuid hajutama, kui suurt riski võib ta võtta üksikute lepingupartnerite suhtes – swapide puhul kõige rohkem 10 % fondi varast – ja millist teavet investorid saavad, näiteks põhiteabe dokumendi. Kui UCITS-fond on saanud tegevusloa ühes ELi riigis, võib seda pärast lihtsat teavitamist turustada ka teistes ELi riikides; seepärast on sellised fondid jaeinvestorite jaoks standard.

Risk, et lepingupartner – näiteks swapi vastaspool – jätab oma maksed tegemata. UCITS-fondide puhul on see piiratud 10 %-ga fondi varast vastaspoole kohta.

Swap-ETF-i kõige olulisem lepingupartner on pank, kes maksab indeksi tootlust. Kui see peaks maksejõuetuks jääma, kaotaks fond halvimal juhul swapist tuleneva veel lahtise nõude. Praktikas lähtestatakse swap nii sageli, et see summa jääb enamasti tublisti alla seadusliku piiri. Asendusportfell jääb seejuures fondi omandiks. Lähemalt lehel Turvalisus.

Deutsche Börse elektrooniline kauplemiskoht. Põhikauplemisaeg on esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.30 Saksa aja järgi; sel ajal on spreadid tavaliselt kõige kitsamad.

Xetra on üks Euroopa suurima käibega ETF-ide kauplemiskohti. Teised kauplemiskohad, näiteks gettex, lähtuvad Xetra hindadest, seetõttu on spreadid ka seal kõige kitsamad Xetra põhikauplemisajal. Alates 2025. aasta detsembrist saavad jaeinvestorid seda pakkuvate maaklerite kaudu Xetras kaubelda ka kell 8.00–22.00; väljaspool põhikauplemisaega on spread aga sageli laiem. A41BTT on Xetras noteeritud tähisega EDEG. Rohkem nippe soodsaks ostuks leiad lehelt Osta.